Kõlad ehk laosed on nelinurksed õhukesed lauakesed, tehtud pronksist, luust, nahast või sarvest, nende nurkadesse tehtud aukudest aetakse läbi lõimelõngad. Kõlasid veerandi võrra keerates tekib vahelik, kust veetakse läbi koelõng. Muster moodustus kõlade keeramisel, sõltudes nii lõngade asendist kui ka värvide järjestusest kõlades.
Siinkohal üks väga väärt lehekülg, kui kõlavöö-teema käed sügelema paneb: www.yrmegard.net

 

                       Kõlavöö valmistamise vahendid           Kõlapaela valmistamine

Esimesed kõladega kootud esemekatkete leiud pärinevad meil 12.–13. sajandist. Veel 19. sajandil kaunistati kõladega kootud kitsa äärispaelaga – kõlapoogaga – Lõuna-Eestis seelikuid ja sõbasid. Kõlapook õmmeldi seelikutele alla ka Muhus ning kohati Saaremaal. Kõlavööd kuulusid 19. sajandil Lõuna-Viljandimaal, Lõuna-Pärnumaal ja Setomaal meeste riietuse juurde, kuid neid kandsid ka Muhu naised.

Eestis on kudumisel tarvitatud korraga harilikult nelja kuni kahtkümmet kõla. Taanist on leitud sõbakaunistus, mille koe järgi on rehkendatud kõlade arvuks 178. Kangastelgedel kudumisest erineb kõlakudumine selle poolest, et lõimelõngade keerdumist üksteise ümber ei saa kangastelgedega tekitada.