Eesti English Русский
Menüü
                    Add to Google
Otsi


Koobassaunad ja poolkoobassaunad.
 
Küllalt levinud on arvamus, et koobassaun hilisema täispalksauna primitiivne eelkäija on olnud. Koobassaunu leidus üsna sageli veel 19. sajandi algupoolel, seda eriti Eesti mandri lõunaosas, kus künklik maastik pakkus selleks soodsaid tingimusi. Lõuna-Eestis olid sellised saunad sagedasti üleni maa-alla ehitatud, kuna mujal tehti neid tihtipeale vaid poolest saati maa sisse. Arvata, et sellise ehitamisviisi traditsioonid ulatauvad ilmselt tagasi aegadesse, mil veel ei tuntud ristpalkehitusi. Eesti koobassaunal asus üleni maakivist tehtud keris ukse kõrval nurgas. Mullakorra ja rohukamaraga kaetud palklagi oli ka ühtlasi katuse eest.

 Kalle Eller: „ Arvamust, et justnagu eelnenuks palksaunale koobassaun, ei toeta otseselt miski. Arvata tuleb hoopis, et need kaks tüüpi on kaua eksisteerinud kõrvuti, olenedes pigem konkreetsest olukorrast, millises sauna ehitada tuli. Mööda ei saa vaadata ka meie maast palju kordi üle käinud sõdade mõju. Kui sõjakäikude kõige tavalisemal ajal, kevadtalvel küla maha põletati, ei suudetud võib-olla järgmiseks sügiseks sauna täies palgis püsti ajada , tuli leida kõige lihtsam ja kiirem lahendus.  Eriti kui oli käepärast kingunõlv või oruveer oli koobassaun just seesuguseks lahenduseks.“

Esimest täies ilus koobassauna nägime Soomes, Muurame Saunamuuseumi külastades. Olgugi, et ka Eestis siis juba suitsusaunade olukorda kaardistasime, polnud ühtki mõõdetavat-pildistatavat koobassauna meile veel ette tulnud. Küll näidati meile mitmel korral paiku, kus sellist sauna mäletati olnud olevat. Nüüd Muurames aga sain sellisesse sauna sisse minna.
Saunauurimiste käigus leidsime Võrumaalt siiski 2 poolkoobassauna, need siis sellised katus maa peal, keldritüüpi ehitised. Neist ühte, Karulas olevat ,perenaine veel kasutas, teine oli aga juba kasutusest väljas. Kolmanda , veel enam-vähem koospüsiva poolkoobassauna mõõtsime Mulgimaal.

   
Muurame Saunamuuseumi koobassaun                                                                                 Saun Karula vallast

Reeglina on sellised saunad väiksemamõõdulised, ka eesruum on tilluke. Valgust saab kas küünaldega või läbi eesruumi ukseakna. Samas on nad väga hea soojapidavusega, maa ju tuult ligi ei lase. Koobassauna ehitamine on ka vähem materjalitundlik, see ei eelda korralikku tõhusat palki, asja ajab ära ka peenem materjal ja ehitaja oskus vana materjali taaskasutusse tuua.
Kõike eelnenut arvesse võttes, selgis meil plaan ka omale poolkoobassaun ehitada. Tänaseks, kaheaastase töö tulemusena on see nüüd valmis ja pakub  kogu suitsusaunamõnu...See saun sai tavalisest koobassaunast ehk põhjalikuma ehitusliku lihvi. Polnud siin ju mitte ehituse kiirus oluline, vaid eesmärgiks oli  püsiva ja korraliku suitsusauna rajamine. Sauna poolpalkidest seinad on väljapoolt lahtiselt kaetud kahekordse vana eterniidiga, mille vastu siis omakorda pinnas on lükatud. See peaks sauna vastupidavusele ka omajagu juurde andma. Hino uue suitsusauna kerise-ehitust vaata siit.

       
Hino uus poolkoobassaun 
 
Ja samal ajal, nagu seeni metsa alla, on Võrumaal ridamisi kerkinud veel paar täis-koobassauna. Neid siin iseloomustab just lühike ehitusperiood-kolmest päevast vast nii nädalani ja nagu ka varem juttu oli- lihtsalt kättesaadav ja olemasolev ehitusmaterjal. Esiti ongi tahetud lihtsalt proovida, et kuidas selline saun ka välja tuleb, aga juhtunud mõlemil juhul nii, et väga hea saun saanud ja nüüd ei saa enam ilma oldud.

   
Süvahavva koobassaun

    
Rõuge Saunamaa koobassaun


Koduleht Elitec'st