 SUITSUSAUNADEST
"Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja suitsusaun. Näib, et viimane esimese ületab. Kristlus lisas neile kahele pühadusele veel kolmanda juurde, nimelt kiriku, ühtlasi endiste pühaduste kohta lugupidamist alandada, nõrgendada püüdes. Hiie suhtes on see tal hästi õnnestunud, palju vähem sauna suhtes. Saun naudib ikka veel lugupidamist ja nõuab enesele tähtsa osa maaelanike elus, kuigi sauna tähtsus enam endise aja kõrgusele ei ulatu.
Sündimisest surmani leidsid inimelu iseäralikud sündmused aset saunas. Saunas sünnitati, saunas viibiti kosja ja pulma ajal, saunas põetati haiget, saunas lasti kuppu ja soont ja saunas heitis haige hinge. Saunas, aga ka ristteel, tehti kratti, pisuhända, lendvat ja võeti mõnesugust nõidust ette. Lühidalt: saun oli muistsele eestlasele mõnesuguste eriliste toimingute, taigade kordasaatmise kohaks.”
Foto1: Üks saunake Võrumaa metsade vahelt.
See M.J.Eiseni tsitaat on maha kirjutatud 1934 aasta Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatust nr. VII ja enam-vähem kõik oluline suitsuauna tähenduse ja vajalikkuse kohta maarahva jaoks on seal öeldud. Paraku peab juba Eisen oma kirjutises muret tundma, et suitsusauna enam mitte talle vääriliselt ei hinnata ja et uuema aja saunad ja sauna pruukimise kultuur teisenenud on.
“Suitsusaun see meie päris saun”.
Sellise nimega “projekt” sai alguse tänaseks juba hea mitu aastat tagasi, mil üks suitsusaunahuviline sõpruskond selle teema omavahel arutada võttis. Arutluse käigus tekkiski küsimus, mis seisus on suitsusaunad tänases Eestis, kui palju neid on, mis tüüpi nad on , kas ka uusi tehakse ja kui tehakse, siis milliseid tehakse. Kuna kusagilt sellele küsimusele valmis vastust võtta polnud, tuligi seda vastust ise otsima hakata.
Viimased ülevaatlikud andmed suitsusaunade kohta on 30-ne aasta tagused, mil Tamara Habicht sellesisulise raamatu välja andis. See väga põhjalik ja laia aluspõhjaga ülevaade on siiani ka ainus suitsusaunu ja nende ajalugu tutvustav raamat Eestis. Võrdluseks võib tõdeda, et soomlasil vastavasisulisi raamatuid õige mitmeid on välja antud ja töötav saunaküla-muuseumgi rajatud.
Meie eesmärgiks sai 2-3 aasta jooksul mõõta ja pildistada üle Eesti umbes 200-250 sauna. Selline materjal annaks juba sedavõrd ülevaadet, et osutuks võimalikuks üks suitsusaunu tutvustav raamat kokku panna.
Praeguseks on saunauurimise ekspeditsioonid jõudnud tiiru peale teha Saaremaale ja päris suurele osale Lõuna-Eestile. Töö tempo on küll plaanitust aeglasem ja põhiliseks aeglustavaks teguriks on rahastamisprobleemid, aga loodame selle ikka kord ette võetuna lõpule viia. Siiani on meie ettevõtmist toetanud riiklik programm “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”, samuti Võru ja Viljandi Kultuurkapitalid.
Skeem: Tüüpilise Lõuna-Eesti suitsusauna põhiplaan.
Tänini säilinud vanade saunade kaudu on näha saunakultuuri põliseid juuri. Oma vanuselt paari aastastest kuni paarisaja aastasteni annavad täna veel olemasolevad saunad suurepärase ülevaate suitsusaunade ajaloolisest ja ehituslikust arengust. Just Saaremaal oli võimalus pildistada ja mõõta paari ligi 200-aastast või isegi vanemat sauna. Samas pidime tõdema sedagi, et kui veel paar-kolmkümmend aasat tagasi oli suitsusaun sagedane asi Saaremaa maaelamises, siis praegu leidsime kogu saarelt pisut üle kahekümne sauna. Lõuna-Eestis on see pilt õnneks ilusam, siin on suitsusaunad endistviisi arvukalt esindatud ja kuigi neid päris hulganisti ka ümber on ehitatud ja kaasajastatud, on ka traditsiooniline suitsusaun säilinud.
Suitsusaunad säilitasid kaua vanu ehitustraditsioone. Nii ehitati vanad saunad veel 19. sajandi lõpul ja mõned tänapäevalgi ilma vundamendita nagu sajandeid varem. Ainult nurkade alla asetati suured maakivid. Vundamendi valamise komme on pärit möödunud sajandi kahekümnendatest-kolmekümnendatest aastatest. Eelistatud ehitusmaterjaliks oli mänd, kuid mõnel pool kasutati saunade ehitamiseks ka lehtpuud, eriti haaba.
Foto.2 Vanade tavade järgi ehitatud uus suitsusaun
Ahi tehti vanadel suitsusaunadel maakividest, paekivialadel ka paest. Vanemad ahjud on lahtise maakivist kerisega. Kõige vanemad ahjud on olnud ilma sideaineta, suurtest kividest nagu kivihunnikud. Niisugune lihtne ahi on kindlasti vanem kui palkehitised. Kui Lõuna-Eestis on lahtine keris ka tänapäeval kõige levinum, siis Saaremaal on enamlevinud kinnine keris. Sealne keris on kolmelt küljelt kinnine, ka peale on pandud paeplaat, nii, et lahtine on ainult kerise esikülg.
Kerisekivisid valiti hoolega. Paremaks peeti mererannast korjatud kive. Ojadest korjatud siledaid kive peeti ka sobivaiks. Kui kerisekivid läbi põlesid, tuli need välja vahetada. Seda tegevust nimetati kerise puistamiseks. Pidevalt kasutusel olevas saunas tuleb kerisekive ikka paari - kolme aasta tagant vahetada. Põhiline ahjumaterjal - maakivi asendus eelmise sajandi esimesel veerandil tellisega. Nõukogude perioodil kasutati saunakeriste valmistamisel ka mitmesuguse kuju ja suurusega raudvaate ja tünne, aga traditsioonilisem arusaam väidab liigse rauakoguse suitsusauna hoopiski ära rikkuvat.
Eri rühma moodustavad saunad, mille ukse kõrval asuva ahju suu pole mitte saunas, vaid esikus. Peamiselt levisidki sellised saunad Lõuna-Eestis ja Saaremaal.
Tihti on saunaomanikel välja kujunenud omad kindlad kütmise ja tuulutamise tavad. Saunakütja e. saunavana pidi olema üks ja aastaid sama, siis saadi saunavaimuga sõbraks ja oli loota head sauna. Saunavaimu ei tohtinud narrida, kui juba kutsud vaimu välja ja kütad sauna, siis tuleb ikka korralikult saunas käia ka. Saunakütmise kõrvalt saa ei muud tööd teha, see on ikka omaette hool ja tegemine. Saunaskäimise juurde kangemad joogid ei sobi, väike õlu aga sobib küll.
Arvamus, et suitsusaun mitte ainult ihu vaid ka hinge puhastab on päris kindlalt jõus ka tänaste saunaomanike juures. Sauna kui pühadust võtavad austada siiski vähesed pered. Pigem on saun üks ajast-aega koduõues olnud ja asendamatuks muutunud kodu osa. Seda ilmestab ka tõsiasi, et kui me omanikelt nende juba kasutusest kõrvale jäänud saunade võimalikke lammutamise ehk müümise mõtteid pärisime, siis sagedasti oli vastus eitav, sest kes siis oma vana pereliiget lammutab ehk müüb. Kui üks saun juba nii kaua oli seal olnud, siis las ta ka seal rahus surra.
Kel suitsusauna maik ja tunne teada, see tema väärtusi enam niisama lihtsalt ei unusta. On peresid, kus küll duššid ja vannid ja vahest ka kaasaegne saun majas sees võisid olla, aga kõrvuti nendega ka kas siis uut või olemasolevat vana suitsusauna töös hoiti. Ihu võis ju vannis puhtaks pesta, aga luud-kondid, hingest rääkimata vajasid ikka korralikku saunaleili. Siit tuli jõud jälle uue nädala töödele vastu minna.
Ühe suitsusauna kerise ehitamise lugu vaata siit.
|
